/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/20/16368764t1h99d4.jpg)
Rootsi haridussüsteem teeb laste üha kehvemate testitulemuste tõttu kannapöörde ja läheb mängupõhiselt õppelt tagasi nn traditsioonilise õppe juurde.
Rootsi koolisüsteemi on pikalt toodud eeskujuks oma õpimeetodite poolest, kuid viimased kaks aastakümmet on Skandinaaviamaa õpilased näidanud rahvusvahelistes pingeridades üha kehvemaid tulemusi, kirjutab The Times.
Pärast mõningast paranemist eelmise kümnendi keskpaigas tegi Rootsi õpilaste matemaatika- ja lugemisoskus seni kõige järsema languse, selgub üheksa kuud tagasi koostatud uuringust.
Vastuseks sellele on Rootsi parempoolne valitsus otsustanud teha haridussüsteemis põhimõttelisi muudatusi, alustades sellest, et algkooli hakatakse võtma edaspidi lapsi kuuendast, mitte seitsmendast eluaastast.
Sellega seoses kaotatakse ka forskoleklass ehk eelkooliklass, mis oli mõeldud ettevalmistusena lasteaia ja algkooli vahel. See muudatus jõustub 2028. aastast.
Ideega haridussüsteemi fundamentaalseks muutmiseks tuli välja juba eelmine vasakpoolne valitsus ning sellel on kaalukas parteiülene toetus. Laiemalt üritatakse liikuda tagasi traditsioonilisema lähenemise juurde, mis hõlmab muuhulgas mõne 21. sajandi haridusreformi kaotamist.
Näiteks asutakse vähendama digitaliseerimist, minnakse klassiruumis kirjutamisel tagasi pastaka ja paberi juurde ning pannakse taas suuremat rõhku õpetaja juhendamisele õppekava täitmisel, selmet lasta õpilastel endil oma huvide järgi õppekava koostada.
2021. aastal soovitas seadusandlik komisjon pikendada põhikooli kestvust üheksalt klassilt kümnele, mis tähendaks, et kuueaastased saaksid iga päev kolm tundi formaalset õpet. Praeguste muudatuste valguses ei ole selge, milline hakkab olema esimese kooliaasta tasakaal mängu ja suunatuma aineõppe vahel.
1980. aastatest alates hakkas Rootsi arendama mudelit, kus lapsi julgustati ise oma õppimise eest vastutust võtma. Praktikas kujutas see endas aga loteriid, märgivad kriitikud nagu endine riikliku haridusameti direktor Gunnar Isleau, kelle sõnul jäid paljud lapsed nii ilma vahenditest, et jõuda isegi minimaalsete riiklike standarditeni.
Mõned uurijad aga ei jaga arvamust, et laste varem koolipinki surumine tähendaks tingimata õpitulemuste paranemist. Päevalehele Göteborgs-Posten saadetud kirjas hoiatavad neli Rootsi haridusspetsialisti, et formaalse õppe suurendamine läheb vastuollu laialdase tõestusmaterjaliga selle puhul, et väikelapsed vajavad eelkõige uudishimu arendamisel ja mängul põhinevat õpet.
Samuti soovitavad eksperdid säilitada forskoleklass'ile spetsialiseerunud õpetajad, kes aitasid lastel liikuda eelkooliastmest algkooli. «Me ei ole teadlikud ühestki uuringust, mis toetaks seda, et varem koolitee alustamine meetodil, mida on traditsiooniliselt algkoolis kasutatud, annaks paremaid tulemusi hilisemas elus,» märgitakse Göteborgs-Postenile saadetud kirjas.